søndag den 10. januar 2010

30.12.2009

Ärkasime jälle varavalges kukkede koori peale. Pikk päev. Ootamist täis. Tôesti - ma ei mäleta, millal mul viimane kord igav oli, aga vaat täna oli küll suur igavlemine. Sao Nicolau linn Ribeira Brava oli juba eelmise 2 päeva jooksul risti ja pôiki läbi kônnitud. Uhh - veel üks päev... Lennuk läks alles 17.25
Mul olid eilsest uute plättade väel ette vôetud mägiretkest villid jalgadele hôôrdunud. Hommikul ärgates andsid tunda. Tunda andsid ka sääremarjad ja mingid tagumikulihased:-)
Laenasin Klealt tema plätad, mis teise koha peale vajutasid ning hotelli perenaiselt tüki plaastrit ja kôndisime aga jälle. Aeglasemalt, vaevalisemalt, aga ikkagi.
Kôndisime ühte teist teed pidi linnast välja, mis mingil hetkel ka asfaltteeks muundus. Nägime jälgi eelmise tormi purustustest - mône koha pealt oli pea 1/3 asfaltteest vihmaveega alla orgu kukkunud. Kandi peale oli pandud autodele hoiatuseks rida valgeid kive.
Noh. Ja siis istusime PAAR TUNDI linnaväljakul. Kômpisin vahepeal ajaviiteks hotelli videokaamera järele. Ivan filmis "olustikustseene".
Hotelli. Käisin du¨si all (vesi on defitsiit!), pidasime siestat.
Vasaku jala vill tegi haiget. Sinna oli tekkinud poolecm läbimôôduga punaste äärtega plekk. Jalg hakkas tasapisi rohkem ja rohkem valutama.
14.00-15.45 passisime hotelli terrassil, jôime teed. Kôrvallauas näis olevat mingi linnavôimude koosolek tähtsate paberite, söögi ja napsuga. Pärast selguski, et üks meestest oli linnapea.
Meie hotell on vist üksiti ka linnakese ainus "restoran".
Jalg, kurat, läks aina rohkem ja rohkem paiste. Lonkasin taksosse. Raadiost lasti kohalikku muusikat. Cabo verde varianti mingist Beyoncee laulust.
See on, jah, Cabo Verdele hästi iseloomulik, et nemad kuulavad omaenda muusikat. Muidu on ju hästi tavaline, et ükskôik kus maailma nurgas olla (vôi kus mina olen olnud), popmuusika on ikka sama.
Lennukisse longates mahtus plätt veel vaskusse jalga, lennukist välja tulles enam mitte. Keksisin lennukist välja, "tugijalas" plätt, teises mitte.
Taksoga hotelli, sealt edasi kliinikusse, kus jalg joodiga ära puhastati ja mulle antibiootikumikuur kirjutati.
Päris hea oli jälle tagasi Salil "oma" hotellis olla.

Ingen kommentarer: